Metsaomanikud puutuvad üsna tihti kokku metsaostuga tegelevate firmade kuulutustgega kus lubatakse hektari eest 20 000 EUR´i aga reaalhinnapakkumised küsimise peale jäävad tihtilugu poole väiksemaks. Millest siis sõltub metsa tegelik väärtus ja kes seda välja reklaamitud 20 000 EUR´i üldse saavad?
Esiteks huvitab metsa ostjat metsa vanus.
Iga metsaostja on huvitatud ostetud metsa majandamisest. Kui seda saab teha kauges tulevikus siis kipub ka ostusumma olema väiksem. Pole kellegi huvi hoida kallist osturaha mitukümmend aastat metsa all kinni, olgu müüja poolt hõigatud loosungid nagu " mets on investeering tuleviku" jne nii head kui tahes siis iga metsamajandusettevõtte eesmärk on teenida raha- nii nagu iga mõistlikul firmal mis tahes valdkonnas. Metsa vanus annab esmalt ülevaate kas vanuse poolest on mets raieküps. Siinkohal tuleb märkida , et erinevate boniteetidega pinnastel on sama puu liigi raievanus erinev ning võib ka juhtuda, et kui puu saavutab raiumiseks vajaliku diameetri ennem täis kui vanus, on ka võimalik teostada lageraiet. Mida lähemal on mets raieküpsusele, seda parem on saadav tulu metsa eest.
Ostjat huvitab materjali kättesaadavus
Piltlikult öeldes kui oleks müügis kaks metsa, mõlemad sama tagavaraga ja puuliigiga siis lõpphind võib olla erinev kui üks kinnistu asub kergesti kättesaadavas kohas ( teede kõrval jne) ning teine asub teest näiteks 2km kaugusel. Sellisel juhul on maaomanikega saadavad kokkulepped rasked tulema ning metsamateriali koondamine lähima tee äärde aeganõudev ja kulukas. Hinda määrab ka pinnasetüüp ja maa pehmus.
Metsamaa kvaliteet
Iga raidega jääb metsaomanikule järgi maa, mis asjatundmatu inimese jaoks võib tunduda ahvatleva väärtusega, kuid metsandusega sina peal inimesed kutsuvad neid hellitades " laipadeks". Lagedaks raiutud maade väärtused võivad olla kordades madalamad kui oli metsa väärtus koos maaga. Metsa ostul võetakse arvesse pinnase kasvukohatüüpi, boniteete jne. Sellest sõltub kas antud metsamaal on uus mets kiire tagasi tulema või ei. Reeglina hinnatakse rohkem Lõuna -Eesti I ja II boniteediga metsi rohkem kui Kesk-Eesti soisemaid alasid. Mida soisem metsamaa, seda vähem väärtuslik on maa ise. Ei ole imekspandav kui mõni III ja IV boniteediga liigniiskuse all kannatav maa ei küündi üle 300 EUR´I hektari kohta ( maa, kus mets on ära raiutud)
Metsamaa peal kasvavad puuliigid ja nende maht
Metsa väärtuse põhiliseks kujundajaks on seal kasvav materjal ja selle maht. Eestis reeglina hinnatakse väga kõrgelt okaspuumetsi. Sealt tuleb vähem paberipuitu ja küttepuud ning rohkem palki mille väärtus on kõrgem. Vähem väärtustakse haavikuid ja lepikuid. Lepikutest saadav maht reeglina jääb alla okaspuude mahule ja palgi osakaal kõvasti väiksem ning ka kokkuostuhinnad oluliselt madalamad.
Lõpetuseks
Kuna metsaettevõtete eesmärgid on erinevad siis metsamajandamisega tegelevate firmade ostuhinnad on erinevad. Fonde haldavad ettevõtted ostavad noorendike parema hinnaga kui firmad, kes on orjenteeritud kohe raiuma. Kuid raieküpse metsade väärtused jäävad väiksesse hinna piiridesse siis noorendike ja raiutud metsamaade eest saadav hind võib suurelt kõikuda. Täpse hinna saamiseks tuleks saata hinnapäring.
